Eesti lipp

Eesti lipp
- Lipu ametlik kinnitamine: 1990
- Lipu emoji: 🇪🇪
- Periood: Kaasaegsed lipud
- Liputüüp: Riikide lipud • Mandri riikide lipud
- Kuuluvus mandrile: Euroopa
- Värvid lipul: valge • sinine • must
- Embleem lipul: Ilma embleemita
Eesti asub Põhja-Euroopas, piirnedes lõunas Lätiga, idas Venemaaga ning läänes ja põhjas Läänemerega. Selle pealinn on Tallinn. Pindala on 45 227 km² ja rahvaarv umbes 1,3 miljonit inimest. Ametlik keel on eesti keel, laialdaselt räägitakse ka vene keelt. Eesti iseseisvus Nõukogude Liidust 1991. aastal. Riik on tehnoloogiliselt arenenud ja tuntud kui üks Euroopa juhtivaid küberturvalisuse keskusi. Peamine rahvus on eestlane, vähemuses on venelased, ukrainlased ja valgevenelased.
Eesti lipp, mida tuntakse kui „sinimustvalget trikoloori“, on Eesti Vabariigi ametlik riiklik sümbol. Selle kolmest võrdsest triibust koosnev horisontaalne kujundus peegeldab Eesti rahva ajaloolist võitlust vabaduse, rahvusliku väärikuse ja riigi loodusliku ilu eest.

Eesti lipu ajalugu
Eesti lipul on rahvuslikus ajaloos eriline tähendus ja see on riikluse taaselustamise sümbol.
Lipu päritolu
- 1881: Lipp loodi Tartus üliõpilasseltsi „Vironia“ (Eesti Üliõpilaste Selts) sümboliks. Selle värvid valiti Eesti rahvusliku vaimu esindamiseks.
- 1918: Pärast Eesti iseseisvuse saavutamist 24. veebruaril 1918 võeti Eesti ametlikuks lipuks vastu trikoloor.
Keelamine ja taaskehtestamine
- 1940-1990: Nõukogude okupatsiooni ajal keelustati lipp ja selle kasutamist hakati taga kiusama. Selle asemel kasutati ametlikult Eesti NSV lippu.
- 7. august 1990: Aasta enne iseseisvuse taastamist taastati ametlikult kolmikvärv Eesti riigilipuna.

Eesti lipu värvid
Lipu värvide tähendus
Igal Eesti lipu kolmel värvil on sümboolne, ajalooline ja looduslik tähendus:
- Sinine:
- Sümboliseerib taevast, merd, rahvuslikku usku ja vabadussoovi.
- Samuti tähistab see lojaalsust ja lootust tulevikku.
- Must:
- Kujutab viljakat maad, mineviku raskusi ja rahva tugevust.
- Tõlgendatakse sageli rahvusliku identiteedi värvina.
- Valge:
- Sümboliseerib lund, valgust, puhtust ja soovi vaimse kasvu järele.
- Samuti tähistab see võitlust tõe ja rahu eest.
Värvikoodid
Eesti lipu täpseks graafiliseks kujutamiseks on heaks kiidetud järgmised värvikoodid:

- Sinine:
- (0, 114, 206).
- HEX: #0072CE
- CMYK: (100, 45, 0, 0)
- Pantone: 285 C
- Must:
- RGB: (0, 0, 0, 0)
- HEX: #000000
- CMYK: (0, 0, 0, 0, 100)
- Pantone: Must
- Valge:
- RGB: (255, 255, 255, 255)
- HEX: #FFFFFF
- CMYK: (0, 0, 0, 0, 0)
- Pantone: valge

Formaat ja proportsioonid
Eesti lipul on klassikaline horisontaalne kolmevärviline kujundus.
Lipu proportsioonid
Lipu ametlik proportsioon on 7:11, mis tähendab, et lipu laius on peaaegu poolteist korda suurem kui selle kõrgus.
Triipude paigutus
- Ülemine triip on sinine.
- Keskmine triip on must.
- Alumine triip on valge.
Kui lipp riputatakse vertikaalselt, muutub värvide järjestus vasakult paremale: sinine, must, valge.

Lipu heiskamise tseremoonia
Eesti lipu heiskamise ametlik tseremoonia on oluline osa riiklikest pühadest ja pidustustest. See sümboliseerib austust riikluse, vabaduse ja rahvusliku ühtsuse vastu.
Kui tseremoonia toimub
Kõige kuulsam tseremoonia toimub igal aastal 4. juunil – Eesti lipu päeval. Sel päeval 1884. aastal õnnistati sinimustvalge lipp esimest korda Otepääl.
Lipuheiskamistseremooniaid peetakse ka teistel riiklikel pühadel:
- veebruaril – Eesti iseseisvuspäev
- 20. august – iseseisvuspäev
Toimumiskoht.
Tseremoonia keskne asukoht on Tallinnas Toompea lossis asuv Hermanni tipu torn. See torn on ajalooline ja sümboolne koht, kus iseseisva Eesti riigilipp esmakordselt heisati 1918. aastal.
Kuidas tseremoonia toimub
- Algus: Tseremoonia algab traditsiooniliselt hommikul.
- Ametnike osalemine: Osalevad Eesti president, valitsuse, relvajõudude, noorteorganisatsioonide ja avalikkuse esindajad.
- Hümn ja kõned: Pärast lipu heiskamist mängitakse Eesti hümni ja peetakse kõnesid.
- Autasustamine: Lipu heiskamisega kaasneb aukodanik ja sõjaväeline tervitus määratud päevadel.
See rituaal on sügavalt juurdunud Eesti rahvuslikus teadvuses ja on mitte ainult riikluse, vaid ka rahva vaimse ühtsuse sümboliks.

Huvitavad faktid Eesti lipu kohta
- Varaseim säilinud lipp: Esialgset trikoloori 1880. aastatest pärinevat originaallippu hoitakse reliikviatena Eesti Rahva Muuseumis.
- Üliõpilaslipust sai riigilipp: Algselt üliõpilaste sümboliks loodud trikoloorist on saanud kogu rahva lipp.
- Ametlik lipupäev: Eestis tähistatakse lipu päeva 4. juunil, mil lipp pühitseti Otepääl 1884. aastal.
Eesti lipp on võimas vabaduse, ajaloolise mälu ja rahvusliku väärikuse sümbol. Selle värvid ühendavad riigi minevikku, olevikku ja tulevikku, peegeldades nii looduse ilu kui ka Eesti rahva tugevust.